Edmontoni Eesti Selts pühitses 50. Sünnipäeva
Ja Eesti Vabariigi 81. Aastapäeva
Ligikaudu nelikümmend Edmontoni Eesti Seltsi (EES) liiget tulid kokku pühapäeval 28. veebruaril, ilusas MacDonald Hotelli Wedgewood Room'is, et pühitseda EES'i 50 juubelit ja Eesti Vabariigi 18. aastapäeva. Samas oli liikmetel vöimalus saada ülevaade planeeritavast 100. aastat eestlasi Kanadas pidustuse korraldamise progressist, mis toimub Linda Hallis, Stettleri lähedal 25.-27. juunini 1999.a.
Uus seltsi esimees Ain Dave Kiil kutsus köiki liikmeid osalema sellel tähtsal sündmusel ning täheldas, et see on meie aukohus esivanemate ees, kes kandsid endis köikumatut tahet elada vabas Eestis. Tema märkis ka, et nii Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine kui ka osalemine 100. aastapeva pidustustel on hea võimlus esimeste Kanada eestlaste järeltulijatel uuendada huvi ja arusaamist oma juurtest.
Selts sai mitmeid tervtusi 50. Juubeli puhul ja need loeti publikule ette. Eriti südamlik tervitus saabus Ann Holtz'ilt, ühe esimese liikme, Ilmar Palsi, tütrelt. Önnitlejateks oli ka Hr. Robert Kreem, seltsi esimene esimees ning Eesti aukonsul Hr. llmar Heinsoo.
Kohalolijate hulgas olid ka mitmed kauaaegsed liikmed, Helmut ja Airi Laneste, Andreas ja Shirley Pilt, Mila (Kivi) Kowalski, Eugene jä Astrid Pastewka, Arnold Pent ja Laine Sastok. Neid auväärseid liikmeid tutvustati köigile osavötjatele ja tänati neid panuse eest seltsi elus pikkade aastate jooksul.
Eda McClung tutvustas konsertpianisti Tiiu Haamerit, kes on öppinud Toronto Ülikoolis, Eastman SchooI of Music'us ja Michigani Ülikoolis, mille ta löpetas doktori kraadiga. Uheks tema öpetajaks oli kuulus Ungari pianist Gyorgy Dandor. Enne elama asumist Edmontoni 1992. aastal, oli Tiiu Haamer külalis solistiks Vancouveri ja Edmontoni Sümfooniate juures ning andis konserte terves Kanadas ja ka teistes maades. Edmontonis töötas Tiiu muusika kriitikuna Edmonton Journal'ilc, mida ta teeb praegu vabakutsetisena Journal'ile ja Alberta Report ajakirjale. Samal ajal öpetab ta Alberta College'is ja annab eratunde oma stuudios. Vabal ajal meeldib Tiiule langevarjuga hüppata.
Tiiu Haameri kolme klassikalise pala esitus oli erakordne ja publiku nöudmisel esitas ta ühe lisapala.
Külalis kõneleja Andreas Pilt meenutas eestlaste Albertasse saabumist 1940-te aastate lõpul ja 1950-tel aastatel. EES loodi 1949. aasta sügisel Robert Kreemi eestvedamisel, et organiseerida seltskondlikku ja poliitilist tegevust. Andreas tutvustas osavötjatele seltsi tegevust esimesel paaril aastakümnel.
EES'i esimees tanas Hr. Pilti seltsi juhtimise ja seltsis osalemise eest möödunud viiekümne aasta jooksul ning andis üle aukonsul Ilmar Heinsoo poolt väljaantud tänukirja.
Umbes aasta tagasi tulid Eda McClung, Toomas Pääsuke ja Bob Tipman, möttele korraldada suurem pidustus, seoses eestlaste saabumisega Albertasse 1899. aastal, et tähistada 100. aastat eestlasi Kanadas 1999. aasta suvel. Ürituse korelineerija Toomas Pääsuke andis ülevaate plaanidest ja kui köik läheb korda saab sellest üks vägev pidu. Toomas kutsus köiki liikmeid üles levitama infot söprade ja sugulaste hulgas ning ka osalema planeerimisel, et kindlustada pidustuste kordaminek.
Pärastlõuna jooksul oli seltsi liikmetel vöimalus tutvuda väljapanekutega EES'i tegevusest 50-ne aasta jooksul. Kristine Zielinski poolt kokkupandud väljapanekute hulgas oli fotosid, uudiselehti ja esemeid mitmetest kogudest. Tutvumiseks oli väljas ka Helmut Langeste fotokogu seltsi tegevusest viimase kümne aasta jooksul.
Kokkusaamine algas ja löppes Kanada ja Eesti hürnnidega, klaveril saatis Helve Sastok. Köigi osavötjate eriline tänu läheb Eda McClungile väga toreda ja ilusa sündmuse korraldmise eest.
Omalt poolt vaatan vastu viljakale koostaole seltsi juhatusega ja loodan, et suudan täita liikmete soove ja huvisid. Olen väga huvitatud 100. aastapäeva pidustustest tuleval Jaanipäeval, millest minu veendumise kohaselt saab olema äärmiselt huvitav sündmus eestlastele ja nenda Kanada söpradele. Esimesed asunikud ja nende järeltulijad, mõned juba kuues põlvkond, kes asusid Albertasse, on osa Kanada ajaloost. Tõetus ja osavõtt pidustustest annab võimaluse integreeida meie eelkäijate tavasid ja kombeid meie ühise adopteeritud kodumaa mosaiiki.
Dave Kiil
(Teksti tölkis Külliva De-Elespp)
