President Meri Külastas Albertat
Kaljumäed, esimeste eestlaste ajalugu Kanadas ja põlevkivi tööstus meelitasid Eesti Vabariigi Presidendi Lennart Meri ning tema abikaasa ja tütre Albertasse.
President Meri, tulles Toronto Esto 2000 pidustustelt, kohtus 11 juulil Calgary lennuvälja erasaali vastuvõtul Calgary eestlaste ning Eesti asunike järeltulijatega.
Kaassõitjateks olid proua Helle Meri, 14 aastane tütar Tuule Meri, presidendi vanem käsundusohvitser, pressiesindeja, ja ihukaitsja. Kuna samal nädalal toimus Calgary linnas kuulus Calgary Stampede, siis olid vastuvötjad riietunud nii cowboy stilli kui ka eesti rahvariietesse. Kõigile kuuele Eesti külalisele kingiti Calgary linna ametlik sümbool - valge cowboy kübar. Tseremoonia viis läbi Helle Kraav, kes, olles Calgary lenniväljal "White Hatter" vabatahtlik saabujate vastuvõtja, kandis sel puhul oma ametliku vormi. Rahvariietes Calgary neiud Melanie Matiisen ja Milvi Tiislar kinkisid presidendile ja proua Merile lillekimbud. Kolme Balti riigi llpu värvidega rosetti andsid üle endised Calgary Eesti Seltsi juhatuse liikmed Arne Matiisen ja Aino Asmus. Tervitajaks oli endine kauaaegne Calgary Eesti Seltsi esimees, Peeter Leesment, kes seletas rosetti tähendust inglise keeles, kuna kohal oli ka neid, kes eesti keelt ei valda.
"We ask you, President Meri, to accept a special gift from us to the Estonian nation ...
On October 6, 1991, six weeks after the Baltics regained their independence, the Calgary Estonian Society and the Calgary Latvian and Lithuanian Societies jointly organized a celebration to commemorate that event. This was held in a beautiful atrium, where the main decoration was a rosette with 5 metre long streamers in the national colours of the three Baltic states.
At this gathering, we celebrated the rebirth of our nations, but also expressed concern about the still ongoing dangers of Soviet military presence and the difficult economic times ahead. Now that many of these difficulties are resolved, we feel that the rosette should go home.
President Meri, please accept this gift from us."
Peale mõnusat vestlust ja suupisteid siirdus grupp Alta Flights eralennukiga KeskAlberta eestlaste hällialale. Firma lahked omanikud on Christina Lepik-Robertson ja abikaasa David. Cessna Grand Caravani 230 km. lennul Alberta sinises päikeserikkas taevas olid kaassõitjateks peale eelmainitud kuueliikmelise aukülalisgrupi veel kolm albertalast: Bob Kingsep, kelle vanaisa oli esimene Eestist saabunud asunik, Bob Tipman, kes ise on eestlaspioneeride kolmanda põlvkonna liige ja Helgi Leesment, Alberta reisi peakorraldaja.
Nii saabus grupp edukalt Stettleri väikelinna lennuväljale, kus tervitajate eesotsas oli Evelyn Shursen-kohalik tegevuskava kompetentne läbiviija. Esimesena siirduti Stettler Town and Country küla-muuseumile eestlaste poolt ehitatud palkmajasse, mis algselt asus umbes 15 km linnast edela suunas. Viimati elasid selles majas kadunud Bill ja Blanche Nicklom 20nda sajandi keskpaiku. Billi vend Otto Nicklom oli presidendi 11. juuli visiidi üks kohaliku ajaloo valgustajatest -tehes seda omalaadse magusa huumoriga. Palkmajas leidis president huvipakkuvaid ajaloolisi raamatuid, vana Piibli koos perekonnaseisu andmetega, põllumajanduslikku kirjandust ja akna alusel riiulil ühe 19. sajandi lõpul välja antud Kalevipoja.
President püüdis kõiki natuke lugeda külaliste poolt esitatud informatsiooni ja küsimuste vahele. Samuti lehitses ta 1974 a. VESKA kalendrit, mille ta seinalt koos naelaga võttis, lubades kiiresti teise saata. Muuseumi kuraator teatab, et juba on saabunud kaks uut tänapäeva kalendrit ilusate Eesti vaadetega. Palkmaja orelit kaunistab nüüdsest peale marmoralusel välke sini-must-valge lipp, ka kingitus Eesti Vabariigi Presidendilt.
Järgmine peatus tehti maantee #56 äärse eesti rahvusmustriga kaunistatud suurtahvii juures, kus on avaldatud tunnustust eestlastele Kesk-Alberta asustamisel. Silt asub umbes 12 km Stettleri linnast lõuna pool.
Kolmandaks peatuspaigaks oli 1906. aastal ehitatud Estonian Chapel ehk tilluke kabel ja seda ümbritsev surnuaed. Nüüdseks oli juuresolijate arv kasvanud ning terve aukülaliskond sai mitmetelt kohalikelt selgitusi oma esivanemate haudade ja elude kohta nli inglise kui eesti keeles.
Viimast külastuspaika, Linda Hall, Kesk-Alberta Eesti rahvamaja ehtsid Kanada, Eesti ja Alberta lipud möödunud suve kanada eestlaste 100. aastase juubeli puhuks püstitatud lipuvarrastel. Rahvamajas lõi kindlalt välja kuulus "western hospitality". Meeleolu oli samaaegselt nii austav kui ka mõõdukalt vaba. Naeru oli kuulda nii aukülaliste lauas kui 60-liikmelise vastuvõtjaskonna seas. Tutvuti, peeti lühikõnesid, anti kingitusi, esitati lühi ülevaateid kohalikust ajaloost ja võeti maitsvat kerge einet. Esitlejate seas olid Rodney Hennel, Ron Hennel, Thomas Pääsuke, Evelyn Shursen, Bob Tipman, Helgi Leesment, Alfred Klaus ja Bob Kingsep. President Meri mainis oma sõnavõtus, et oli liigutatud terve pealelõuna kavast.
President lisas lahkelt omapoolsed õnnesoovid Anne Tipmani 100, sünnipäeva kaardile järgmise päeva pidustuse jaoks. Rahvamajas uuris ta ka kogutud sugupuude väpjapanekut. Sugupuud olid valmistatud eelmise aasta 100. aasta juubeli jaoks, kus nad juba siis suurt tähelepanu pälvisid. Teatati, et on valmimas raamat, kus ilmuvad needsamad huvitavalt kujundatud sugupuude tahvlid. Nii tekkis presidendil veel kord võimalus kanda oma ajaloolase mütsi ja vesteldes eestlaste järeltulijatega saada neilt täpseid andmeid.
Järgmisel päeval lennati Suncori firmaga Põhja-Alberta põlevkivi kaevandusse ja lähedalasuva Fort McMurray linna. Suure firma inseneri arvates on nende väljatöötatud õlitootmistehnoloogia rakendatav ka eesti põlevkivi puhul. Läbirääkimised sellel teemal käivadki. President Merit imponeerisid ka Fort McMurray linna kodud, kus elavad need, kes seotud sealse kaevandustööstusega. Ja veel, et "seal inseneridega rääkides nimetas üks või teine mõnda eestlasest professorit või kolleegi, kelle käe all õppinud või kellega käsi-käes töötanud."
Viimasel õhtul Calgarys meenutas president kõiki kanada-eestlasi, niihästi 19. sajandil Eestist lahkunute mitmenda põlvkonna järeltulijaid kui ka Teise Maailmasõja põgenikke ja nende järeltulijaid, ning nende mitmekesest elu.
"Väikese riigi president on liigutatud kohates kaasmaalasi kaugetes kohtades; kaugused tänapäeval ei eksisteeri." Ta imestab kuidas Albertas "kahe sirge tee ristumisel saabusid lausmaastikule esimesed eestlased: välja rändav rahvas, kes olid juba Venemaal ja Krimmis õnne proovinud, ja leidsid, et tuleb veel edasi rännata." ...Et läbi kolmanda, neljanda ja viienda põlvkonna on alles hoitud taskukalender, kus täpselt kirjeldatud ümberasuja rasket teekonda. See viis Lihulasse, edasi rongiga Pärnu, Riiga, väikese laevaga Inglismaa idarannikule, Liverpooli rongiga, sealt aurikuga üle ookeani Halifaxi, seal kuue päevase rongisõiduga kohta, mis nüüd kannab nimetust Alberta. Märkis päeviku pidaja "see on minu kodu ja siit ma enam kuhugi ära ei lähe". ...Et on nii palju säilitatud kohalikus omavalitsuse muuseumis Stettleris." Muu hulgas veel mainis ta ka sellist detaili, et kusagil Kanadas on ühele lapsele eesnimeks pandud "Tallinn".
Eesti Vabariigi President lahkus Albertast varahommikuse rongiga läbi imponeerivate Kaljumägede Kanada läänekaldale Vancouverisse, jättes kõigile Albertas meeldivaid mälestusi.
Helgi Leesment, Calgary, Alberta
Keele parandus, MM Tallinnas
